Taristuettevõtted hakkavad vargustega võitlemiseks metalli märgistama

"Taristuettevõtted hakkavad vargustega võitlemiseks metalli märgistama"

Loos oli ühe koostööpartnerina mainitud ka Eesti Energiat. Nimelt sõlmisid eelmise aasta oktoobris 15 ettevõtted ja organisatsiooni metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe PPA-ga.

Projekti ühe algataja, võrguettevõtja Elektrilevi * juhatuse liikme Jaanus Tiisvendi kinnitusel on ennetus alati odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. "Kui metalli märgistamise kulude puhul räägime ühe alajaama puhul kümnetest eurodest, siis toimunud varguste korral tuhandetest eurodest ning inimesi mõjutavatest elektrikatkestustest," ütles Tiisvend.

*Elektrilevi on Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõtja, kes toob elektri kohale pea kõigisse kodudesse ja ettevõtetesse Eestis. Meie võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Läänemaa, Viimsi ning Narva ja selle ümbrus, kus elektri toovad kohale teised võrguettevõtjad.

Lugu manas Eesti Energiast positiivse mulje. Artikkel näitas, et nad üritavad pigem probleeme ennetada kui hiljem tagajärgi likvideerida (näiteks metallivargustest tulenevaid elektrikatkestusi). Samuti on nad turvalisuse tagamiseks koostööaltid ka teiste ettevõttete ja organisatsioonidega.

Elektrilepingu automaatne pikendamine tühjendab tuntavalt kukrut

Tarbija24 lugeja imestas, miks on Eesti Energia lepingut automaatselt pikendades hinnavahe kaheaastase lepinguga võrreldes nõnda suur. Ettevõte põhjendab hinnaerinevust hulgituru seisuga.

http://www.tarbija24.ee/2626814/elektrilepingu-automaatne-pikendamine-tuhjendab-tuntavalt-kukrut

Kliendi mure seisneb selles, et Eesti Energia on ajal, mil elektrilepingud hakkavad lõppema soovitanud klientidel lepingut automaatselt pikendada, kuid klient on leidnud, et lepingut jätkates tuleb seda ka muuta ning sel juhul muutub hind palju kallimaks.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis vennik on ilusti ära vastanud  kõikidele üleskerkinud küsimustele ning põhjendanud mis on põhjuseks.

 «Praegu on tõepoolest pikemad lepingud pisut odavama hinnaga, sest pikkade perioodide hinnad hulgiturul on hetkel soodsamad,» 
«Kui kõrvutame näiteks tänaseid hindu, siis jääb keskmise arve puhul eri perioodide hinnaerinevuste mõju arvel siiski alla euro,»

Siinkohal on kliendi murele ilusti vastatud, olenemata sellest, et vastus tarbijale meeldida ei pruugi.

Algas Estlink 2 proovitööperiood

9. detsembril delfi ärilehes ilmunud artiklis räägitakse Eesti-Soome vahelisest elektrikaablist. Artiklist jääb aga arusaamatuks, kas prooviperioodil, mis on 6. dets kuni 6. veebruarini võib see ka meie elektriühendust muuta?

Prooviperioodi ajal on ühendus elektrituru käsutuses. Kuna prooviperioodil jätkuvad testimistööd ja toimub süsteemi peenhäälestamine, võib ühenduse kasutamisel tulla lühikese etteteatamisega ette piiranguid.

Mida piirangute all mõeldakse? Hea meel on lugeda, et siiani 350 megavati asemel saab elektrit üle kanda lausa 1000 megavatti, kuid mida see minu, kui Eesti kodaniku jaoks tähendab? Juttu on ka tohututest rahasummadest, millest küll 100 miljonit kompenseerib Euroopa Liit, kuid kust võetakse ülejäänud 220 miljonit eurot? Selle artikliga seoses tekib mul mõte päikesepatareid ja tuulikud aeda paigutada, kuna nii suur väljaminek tähendab, et kelleltki tuleb see raha saada. Miks mitte tarbijatelt?
Ma loodan, et kurvastan põhjuseta ning peagi on meie kõikide postkastis kirjad teatega "Nüüdsest saab elektrit tarbida poolmuidu!"

Põnevusega ootama jäädes.

Agan: riik oleks pidanud elektrituru avanemist paremini kommunikeerima

Eelmisel nädalal ilmus E24-majanduses uudis, kus Eesti Energia tootedivisjoni juht Karla Agan arutles selle üle, kas Eesti oli üldse elektrituru avanemiseks valmis.

Tema arvates oleks elektrituru avanemist paremini kommunikeerima. Umbes 20% on üldteenuse kasutajad ja teised on sõlminud lepingu, Agani arvates on see lausa fenomenaalne. Samal meelel olen ka ise, sest lepingut saadb ise valida, aga üldteenus on ette kirjutatud ja seda muuta ei saa. Samuti lisas ta, et riik oleks pidanud nii suure muutuse puhul varem planeerima hakkama. Olen ka sellega nõus, et kui riigis toimub midagi suurt, peab ka teabevahetus sellele vastav olema, mida antud juhtul ei tehtud. Planeerimisega alustati liiga hilja ja seetõttu jäi ka kommunikeerimise pool viletsaks, mis toob endaga kaasa mitmeid probleeme.

Kui teabevahetus toimib, siis on ka tagajärjed head. Siin aga tulebki välja see, et õhku on jäänud rippuma küsimused. Kas? Miks? Kuidas? Agan ei oska ka vastust anda sellele, kumb on soodsam, kas fikseeritud või muutuv hind. Hinnad on muutlikud, kord on üks odavam ja kord jälle teine. Sellele ei saagi keegi täpset vastust anda, sest hinnad on niivõrd muutlikud.

http://www.e24.ee/2619814/agan-riik-oleks-pidanud-elektrituru-avanemist-paremini-kommunikeerima

Elektrum: monopol meelitab elektritarbijaid tegema kahjulikke otsuseid

5. detsembril Tarbija24 portaalis avaldatud artiklis väidab Elektrumi avalike suhete spetsialist Pruul, et Eesti Energia kutsub kõiki üles jääma passiivseks elektrifirmade vahetuse teemal. Tema sõnul võib see aga kliendile kahjulik otsus olla.

Ma arvan, et hea reklaam ei tohiks olla teise firma mahategemine, vaid enda plusside välja toomine. Samas ei ole seal välja toodud konkreetset reklaami, kus seda tehakse. Elekrumi esindaja võiks jääda väärikaks ning mitte mainida konkreetselt teist firmat. Pigem võiks avalike suhete juht tuua välja automaatse lepingu pikenemise miinused. Samamoodi ei pea ma eriliseks näitajaks seda, et mitu riiklikku monopoli on neile päringud saatnud. Päringuid saadetakse igapäevaselt väga palju, kuid see ei tähenda, et nad kõiki neid teenuseid ja tooteid kasutaksid.
Sellegipoolest ei õigusta ma Eesti Energia käitumist, kuid ei arva ka, et Elekrum täiesti õigesti tegi, kui sellise artikli avalikkusele postitas.

Elektrikatkestuste likvideerimine on lõpusirgel

Tugevad tuuled räsisid pühapäeval (01.12) kogu Eestit, mis tõi endaga kaasa tohutuid elektririkkeid. Katkestusi on parandatud juba kolm päeva, neljanda päevaga loodetakase oma töödega lõpule jõuda, aga selles ei saa veel kindel olla. 

Kolme päevaga on suudetud taastada elektrivarustus juba 63 900 majapidamisele, mis minu arvates on igati märkimisväärne nii lühikese aja jooksul. Kõige rohkem on katkestusi veel Lääne-Virumaal (990), mis võrreldes teiste maakondade rikete arvuga on päris suur, arvestades veel seda, et see pole üks suurematest maakondadest. Kõik endastolenev on tehtud ja tehakse ka edaspidi, kuni rikete likvideerimiseni. Juba pühapäeval olid Elektrilevi rikkebrigaadid kõrgendatud valmisolekuks rikete kõrvaldamiseks. Elanikel soovitati laadida mobiiltelefonide akud, varuda taskulampe ja küünlaid ning joogivett majapidamistes, kus veevarustus sõltub elektrist.

Sõna on võtnud ka Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja, kelle jutu kohaselt jäävad vaid mõned üksikud rikked neljanda päeva peale. Tuule kiirus ulatus üle elektrivõrgu projekteerimisnorme ja on igati arusaadav, et rikkeid ei ole suudetud kõrvaldada 72 tunni jooksul, mis tähendab, et klientidele makstakse hüvitist vastavalt määruses ettenähtud korrale. 

Antud päevadel on ka kommunikatsioonispetsialist head tööd teinud, kõikidel päevadel on kajastatud uudis toimuvatest ja juba toimunud sündmustest. Samuti on ka pressiteadetes oma arvamust avaldanud omaala eksperdid. Asjad on öeldud konkreetselt välja, pole mingeid katteta lubadusi ja on oldud realistlikud.  

Ekstreemsed ilmaolud tõid kaasa puude murdumisest tingituid elektririkkeid

https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/-/news/2013/12/03/elektrikatkestuste-likvideerimine-on-lopusirgel

Isiklik kogemus Eesti Energiaga

Oma blogis oleme välja toonud artikleid ja lugusid, mis on seotud Eesti Energiaga ning ettevõtte suhtekorraldusliku poolega. Juhtum, millest nüüd kirjutan ei ole kuskil avalik, kuid leian, et väärib siiski üles märkimist.

Minu väga hea sõbranna ostis endale jaanuaris 2013 maja. Samal ajal avanes ka elektriturg ning valituks osutus Eesti Energia. Arved on ta alati ilusti kõik ära maksnud ning ta süstematiseerib need ka kaustadesse ära. Paar nädalat tagasi tuli talle paaripäevase vahega e-maili peale kaks eraldi arvet Eesti Energialt. Ühes neis oli oktoobrikuu elektriarve ~50eurot. Teises kirjas oli samuti eelmise kuu arve, kuid lisaks veel ligi 200 eurone summa, mis kõik kuulus maksmisele. Juures ei olnud mingit seletust.

Sõbranna ehmus muidugi ära. Esimese asjana pöördus ta muidugi Eesti Energia poole. Tuli välja, et seoses elektrituru avanemisega oli ettevõtte süsteemis olnud viga, mis avastati alles hiljuti. Märtsi-aprilli arvetes ei olnud reaalselt sisse arvestatud mingit elektrihinda ning nüüd kaheksa kuud hiljem nõutakse seda raha tarbijalt tagasi. Ettevõtte on ise teinud vea, kuid vabandamise asemel tehakse midagi muud. Olgu veel meelde tuletatud, et arve saadeti mingisuguse seletuseta, jättes tarbija segadusse. Kui klient oleks maksnud ära mõlemad arved, siis oleks ta jäänud pea 50 eurot miinusesse, sest oktoobrikuu summa oli mõlemas arves topelt esitatud.

Nüüdseks on mu sõbranna olnud pikas kirjavahetuses Eesti Energiaga. Eelmise kuu arve maksis ta ära, kuid kaheksa kuu tagust ettevõtte oma viga ei ole ta nõus maksma. Maksetähtaeg on möödas ning sellele tiksub juurde juba viivis. Eesti Energia tõi ainukese lahendusena välja maksegraafiku, ei midagi muud. Ühele esimesele kirjale tuli automaatne vastus, milles lubati sõbrannale vastata järgmise tööpäeva lõpuks. Ettevõtte poolne vastus saabus aga mitmed päevad hiljem (natuke alla nädala). Leian, et kommunikatsioon peaks toimuma palju paremini. 

Sõbranna võitleb enda õiguste eest edasi, kirjavahetus on tema poolt edastatud juristile ning loodetavasti saab juhtum peagi mõistliku lahenduse.

Mida Teie arvate sellisest juhtumist ning ettevõtte poolsest käitumisest? 

Elektrum

27.11.13 Postimees

Elektrum on otsustanud kasutada teisi võtteid klientide poolehoiu võitmiseks.
Ilmunud artiklis kirjutatakse taastuvenergia hinna langemisest uuel aastal ning põhjendatakse ka seda, miks tuleval aastal on energia tasu just selline. Hind sõltub siis eelneva aasta tuuleoludest.

Eleringi juhatuse esimene Taavi Veskimäe sõnul on neil teiste elektripakkujate ees eeliseid. Taavi Veskimägi ütles, et see, kas 2015. aastal jätkub kahe viimase aasta trend, kus taastuvenergia tasu tarbijatele langeb, sõltub riigikogu otsusest taastuvenergia toetustesüsteemi reformimisel. «Pidades silmas Eesti riigi võetud taastuvenergia eesmärkide täitmist 2020. aastaks ja selleks vajalikku taastuvelektri osakaalu aastate kaupa, siis olemasolev toetusskeem tagab vastava koguse tootmise. Seda ka olukorras, kus Eesti Energia Narva Elektrijaamad ei saa biomassi kasutamisel toetust ning toetatava tuuleenergia kogus on piiratud 600 gigavatt-tunniga aastas,» märkis Veskimägi. 

Arumäe.L.(27.11.2013). Taastuvenergia tasu väheneb tuleval aastal 11,5 protsenti. Postimees. [WWW][http://www.e24.ee/2612866/taastuvenergia-tasu-vaheneb-tuleval-aastal-11-5-protsenti](29.11.2012)

Võiks märkida, et kõneisik väga oskuslikult kasutab ära võimalust firmasid omavahel võrrelda.

Elektririkke - SMS teenus lühendas tormioludes kõnejärjekordi 3 korda

Eelmine nädalal (22.11) ilmus Elektrilevis uudis Elektrilevi rikke - SMS teenusest, mis on tormioludes kõnejärjekordi juba 3 korda lühendanud.

Minu arvates on teenus igati asjakohane ja õigustatud. Praeguseks on teavitus vähendanud märgatavalt rikketelefoni koormust nii tava- kui ka tormioludes. Samuti on ka kõneootejärjekorrad vähenenud ligi 1,5-lt minutilt 29 sekundini, mis on igati märkimisväärne ja positiivne. Inimesed ei pea enam nii pikalt ootama ja saavad oma probleemidele kiiremini vastused kui ka lahendused.

Sõna on võtnud ka Elektrilevi protsessijuht Rein Krüner, kelle jutust lugesin välja, et pannakse rõhku sellele, kuidas nad suudaksid klientidele veelgi kiiremini infot jagada. Olen igati nõus ja pooldan tema arvamust, sest klient on ju kuningas. Samuti ei anna ta katteta lubadusi ja on aus, öeldes, et "me ei saa rikete korral pakkuda kohe täpset teavet, kuid anname parima, et kliente meile teadaoleva infoga kursis hoida." Ma leian, et peamine on klientidega olla aus ja antus loos on seda ka tehtud. Tehtud on kõik endast olenev, et eelkõige klientidel ja seejärel ka neil endil oleks parem.

Leian, et ka kommunikatsjoonijuht on antud loos oma tööga väga hästi hakkama saanud. Kirjas on kogu vajalik info, väga ülevaatlikult ja tabavalt, ühendust on võetud asjatundjaga, saadud on detailne info ning lisatud on ka asjakohane link neile, kes ei tea üldse veel rikke - SMS teenusest. 

Antud uudist oli hea lugeda, oli näha, et leidub veel siiski inimesi, kes on ausad ja keda huvitab klientide hea- ja rahulolu rohkem kui enda oma, tehes julgeid otsuseid, mis on siiamaani ennast igati õigustanud. 

https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/-/news/2013/11/22/elektririkke-sms-teenus-luhendas-tormioludes-konejarjekordi-3-korda

Kindlasti on meil veel palju ära teha

13.11.13 E24 portaalis ilmunud artikkel on vastukajaks Raplamaa talupidajate artiklile.

Kommunikatsioonijuht väidab, et brigaadid on riketest teadlikud, kuid parandama asuvad nad neid olulisuse järjekorras. See omakorda tekitab küsimuse, et kes neid prioriteete määrab? Välja on küll toodud suur hulk tarbijaid või elutähtsad avalikud objektid, kuid miks peetakse talupidamist nii ebaoluliseks, et isegi mitme päeva jooksul seda korda ei tehta ja isegi infot ei anta. Taluperemehele anti sealt selline vastus, peale mida ta läks tee otsa seisma ja ootama ehk siis ta sai valeinformatsiooni. Eesti Energia peaks olema valmis eriolukordadeks (tormideks) ning panustama rohkem toimivale kommunikatsioonile ja info jagamisele.

Raplamaa talupidajad: Eesti Energiaga on keeruline suhelda

13.11.13 Postimehes ilmunud artiklis kurtsid Raplamaa kodanikud, et maksavad kallist hinda elektriteenuste eest, kuid pidevalt on elektriga  palju probleeme. Kui on torm või tugevam tuul lähevad oksad vastu elektritraate ning katkestavad voolu ühenduse. Probleeme on ka teisi, kuid peamiseks pahameele põhjustajaks on see, et inimesed ei saa piisavalt informatsiooni rikete kohta. On teateid, et jah midagi on valesti, kuid seda, millal korda saab ei ütle keegi. Lubatakse, et saadetakse tehnikud rikkeid likvideerima ning inimesed ootavad asjatult, sest hiljem selgub, et tehnikud ei olnud väljakutsest teadlikud. Infotelefonide kõneoote järjekorrad on pikad ning sealtki antakse alusetuid lubadusi.
Siinkohal siis võiks mainida, et suhtekorraldaja on jätnud palju asju tegemata. Info ei liigu ei asutusesiseselt ega ka asutusest välja. Samuti võiks väljaminev info siiski tõsi olla. Kui ei ole kindel, kui pika ajaga täpselt rikked suudetakse likvideerida, siis ei tohiks ka anda asjatuid lubadusi.

Tere tulemast

See blogi on loodud aine " Kirjutamine suhtekorralduses" raames ning siin hakkavad ilmuma meie ( grupp nr 4 ) ideed ja mõtted seoses eestlaste elektri kasutamise ja sellega seonduvate probleemide kajastamise kohta meedias. Arutleme kuidas on erinevaid teemasid käsitletud ning uurime suhtekorraldajate tööd. Toome välja nii head kui vead.